Missuguse pildi maalib su silme ette Stravinski “Kevadpühitsus” või hoopis Glassi “Einstein on the Beach”? Sel kolmapäeval aset leidvas loengus kuulame, vaatame ja arutame erinevate kunstmuusika tähtteoste üle. Mida säärasest muusikast leida ning kuidas püsida ree peal?
Klassikaline muusika pole üksnes kultuurse seltskonna elitaarne ajaviide. Muusikal on neurobioloogiliselt tugev mõju meie tervisele – alates mälust ning meeleolust, kuni südame- ja veresoonkonna ning füüsilise võimekuse teguriteni. Tule koge, kas ka sinu pulss või füüsiline võimekus saavad süvamuusikast mõjutatud või ei vasta väide tõele.
Kõrvale võõrast vahendab Gregor Kulla.
Loeng (ca 1-1,5 h) toimub Genialistide klubi lounge’s ning Kulla senti ega münti ei nõua.
Arstid ütlevad meile, et sotsiaalne eraldatus on südamehaiguste riskitegur, Robert Browning kirjutab, et „muusikat kuulates kaob ta üksindus.” Psühholoogid seletavad, et emotsioonide väljendamine on tervislik, Tolstoi arvas, et „muusika on emotsioonide kiirkiri.” Kliinikud õpetasid, et inimlik soojus võib hävitada palju hädasid ja Shakespeare kuulutas: „Kui muusika on armastuse toit, siis mängi edasi.” Päevil, mil Apollo valitses, selgitas Platon, et „Muusika on moraaliseadus. See annab hinge universumile, tiivad kujutlusvõimele ning võlu ja elevuse elule ja kõigele muule.”