Rohepööre ja kliimapoliitika on teemad, millest ei saa tänapäeval Euroopas üle ega ümber. Ka reaktsioonina sõjale Ukrainas on Euroopa Liit öelnud, et Euroopa rohelepe on ainus kestev lahendus Euroopa energiaalasele haavatavusele. Olukorras, kus soovitakse kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, on roheleppe eesmärgid endiselt olulised, ehkki senisest vähem keskkonna ja enam energiajulgeoleku võtmes serveerituna.
Kas Euroopa rohelepe tõepoolest aitab parandada Euroopa Liidu positsioone maailmas või on oht, et kliimapoliitika mängib neid pigem maha? Kas ja kuidas kasutavad kliimapoliitikat oma tegevuses ära teised suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Hiina? Missugustel tingimustel saab Euroopa Liidu kliimapoliitika olla edukas? Missugune on üldse Euroopa koht maailma kliimapoliitikas?
Johanna Maarja Tiik on Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert ning RSRi vilistlane. Tal on rahvusvaheliste suhete magistrikraad Kesk-Euroopa Ülikoolist ning ta on omandanud kogemusi kliima- ja (taastuv)energiateemadel erinevatest Eesti, Berliini ja New Yorgi vabaühendustest ning konsultatsioonifirmadest.
RSRi loenguid toetavad:
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tartu Kultuurkapital
Pühajõe pruulikoda
