Anastasia Bardina on lõpetanud Venemaa Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia professor A. Frauchi klassis. Anastasia on paljude rahvusvaheliste ja ülevenemaaliste konkursside laureaat. Ta on ka aktiivselt osalenud arvukatel Vene ja rahvusvahelistel festivalidel. Oma soolokontsertidega on ta saavutanud tohutu edu Ungaris, Poolas, Austrias, Tšehhis, Kuubal, Serbias, Iisraelis, Hiinas, Mongoolias, Leedus, Eestis, Valgevenes ja Ukrainas. Anastasia on püsiliige rahvusvaheliste ja ülevenemaaliste konkursside žüriides.
Anastasia Bardina on ainus seitsmekeelsel kitarril kontserte andev muusik Venemaal. See instrument oli aastakümneteks peaaegu täielikku unustusse vajunud. Sellest hoolimata on viimastel aastatel paljud vene ja välisinterpreedid tundnud selle pilli vastu tõsist huvi ja nii on Bardina kontserdid muutunud omaette väärtuseks. Anastasia valdab meisterlikult kahte instrumenti – seitsmekeelset vene kitarri ning klassikalist kuuekeelset ja oma kontsertidel kombineerib ta kitarrimuusika ülemaailmseid meistriteoseid vene klassikute unikaalse repertuaariga, mida ta on hoolikalt säilitanud ja jagab nüüd oma kuulajaskonnaga.
“Harmoonia on sobivaim sõna kirjeldamaks Anastasia Bardina loovust”
“World of Guitar” Magazine
“Anastasia Bardina on laval kui elav kirg. Tal on erakordselt jõuline temperament. Siin puutume kokku inimesega, kes ei ole täiuslik muusik mitte ainult oma tehnilises võimekuses, vaid kogu olemuse ja mõtteviisi tõttu”
Nikita Koškin, helilooja ja kitarrist
“Anastasia Bardina loob oma kontsertidel erakordseid dramaatilisi kontraste. Ta on üks harvadest muusikutest, kes julgeb publiku silme all muutuda. Kahe erineva instrumendi täiusliku esitajana jätkab ta arhailise vene seitsmekeelse kitarri traditsioone, mängides suure vaimustusega ka tänapäeva heliloojate teoseid.”
“Radio Russia”. Kitarriklassika programm.
“Vapustav tehnika. Peeneimad nüansid. Emotsionaalne, kirglik kunstnik. Täpne kompositsioonide reastus. Perfektne kuue- ja seitsmekeelse kitarri käsitsus. Kõik ülalmainitu ütleb meile vaid üht – tõeline talent. Vaata, kuula ja imetle!“
“Culture”, “Braavo, kitarr!”
“…Anastasia Bardina esinemine Iisraeli festivali ajal oli rabav triumf isegi nende jaoks, kes olid teda juba Venemaal kuulnud ja näinud – niisuguse harda imetlusega võttis public teda siin vastu. Israeliidid näitasid põhjamaalastest tunduvalt suuremat kirglikkust.”
“Teema variatsioonidega”, Iisraeli nädalaleht “Windows”.
“…Anastasia Bardinal on harukordne võime jagada oma energiat kuulajaskonnaga. Ükski teine vene kitarrist, vaatamata oma professionaalsusele, ei suuda luua publikuga nii vahetut kontakti. Iga Anastasia kontsert on pidupäev! Ta äratab teis võime armastada”.
“Evening Archangelsk”
Ajaloost võiks tuua hulga näiteid selle kohta kuidas mõned instrumendid arenevad, muutuvad ja kuulsust koguvad, samal ajal kui teised unustusehõlma vajudes muuseumieksponaatideks muutuvad.
Venemaal oli seitsmekeelne kitarr oma iseloomuliku häälestusega populaarne kaks sajandit, 18. sajandi keskpaigast kahekümnenda keskpaigani. Tema hiilgeajaks loetakse Venemaa ajaloo Kuldaega – 19. sajandit. Muusikud ja poeedid armastasid seitsmekeelset kitarri, kuna selle unikaalne tämber sarnanes täpselt tolle ajastu vene laulude ning romanssidega.
Kitarrikunsti arengulugu Venemaal on äärmiselt huvitav. Itaalia muusikud tõid 17. sajandil Venemaale 5-keelse kitarri, kuid see ei saanud kuigi populaarseks ning jäi lihtsalt eksootiliseks kaunistuseks. 19. sajandi alguses kohtus vene publik kuuekeelse hispaania kitarriga, mis oli Euroopas väga populaarne. Venemaal tutvustasid pilli kuulsad välismaised muusikad nagu M. Giuliani, F. Sor jt.
Võit prantslastest sissetungijate vastu 1812. aastal tõstis vene rahva rahvuslikku iseteadvust ja stimuleeris patriotismi kõigis ühiskonnakihtides. Kasvas huvi oma maa rikkaliku kultuuripärandi, eriti rahvalaulu vastu. “Linnaromanss” saavutas laia populaarsuse. See põhines rahvalauludel ja esindas vene muusikakultuuri unikaalset kihti. 18. sajandi viimasel kümnendil esilekerkinud seitsmekeelne kitarr oli oma harmoonilise häälestuse ja tämbri poolest rahvalaulule kõlaliselt väga lähedane. Saatepillina häälele andis ta võimaluse väljendada “Linnaromansi” peamiseks teemaks olnud isiklike kannatuste poeetilisust erilise peenetundelisuse ning sügavusega.
Hoolimata seitsmekeelse kitarri laia populaarsuse hääbumisest Venemaal tuleb tõdeda, et viimasel ajal on selle pilli vastu huvi taas tõusnud ja tänu Anastasia Bardina meisterlikule esinemisele võib ajalugu ka seitsmekeelse kitarri jaoks pöörata uue lehekülje. Loodame, et tema õpilaste hulgast leiame varsti uusi säravaid nimesid, kes ei lase unikaalsel instrumendil maailmapildist kaduda.