
Nii nagu iga teise valdkonnaga, peaks 12 aastat koolipingis andma igale Eesti inimesele baasteadmised ja -oskused, et orienteeruda rahvusvahelistes suhetes. Arutleme, kas üldharidussüsteem saab sellega hakkama, mida koolis rahvusvahelistest suhetest tegelikult õpetatakse ja milline on selle roll hariduses laiemalt. Kas ja miks peaks rahvusvaheliste suhete teemasid üldse kooliõppes käsitlema ning millised on selle õpetamise võimalused ja piirid. Kui määrav on õpetatav sisu, võrreldes sellega, kuidas neid teemasid õpilastele avatakse. Kas praegune käsitlus toetab noorte arusaamist maailmast või jääb see pigem formaalseks teadmiseks.
Tegu ei ole klassikalise loenguga, vaid aruteluga, mis kaasab osalejate kogemusi ja vaateid.
Eeldus osalemiseks on lihtne: koolikogemus.

Siim Ruul on õpetajana töötanud oma bakalaureuseõpingute esimesest sügisest alates 2006. aastal. Täna töötab ta Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Lisaks on Siim argumenteerimis- ja väitluskoolitaja, kes on viimased 15 aastat õpetanud kolleege nii Eestis kui välismaal, kuidas viia kriitilise mõtlemise oskuseid õpilasteni ja arutleva hariduse praktikaid koolitundi. Rahvusvahelistes suhetes amatöör-jälgija.
—

Loengusse tulles eelista rohelisi liikumisviise, näiteks nagu jalutuskäik, rattasõit või ühistransport.

Loengusarja ja taskuhäälingu “Ringjoon” salvestamist toetab Tartu linn.